Kolm päeva selles turismimekas tundus piisav, et edasi liikuda järgmisesse kohta. Eesmärgiks oli veeta paar päeva Krabis, mis ei ole küll oluliselt turistidevaesem, kuid natuke rahulikum siiski.Saime täna esimesed kogemused ühistranspordi vallas, seda nii Phuketi linna kui sealt edasi Krabisse sõites. Tuleb tõdeda, et kõik toimib, on väga soodne ning hoolimata vahel ehk mõneti suuremast ajakulust on boonuseks sõita koos kohalikega. Kolme tunnist bussisõitu saatis lõputu karaoke videote näitamine, õnneks või kahjuks keegi kaasalaulmisega ei tegelenud. Krabi bussijaama jõudes oli bussil vastas aktiivne tädike, kes teatas, et on
turismiinfost ja mingu me aga tema järel. Kuna soovisime edasi jõuda Ao Nangi, mis on bussijaamast paarikümne kilomeetri kaugusel, siis otsustasime võimaluste kaalumiseks temaga siiski kaasa minna. Tädil oli kohe hulk hotelle ja majutuskohti välja pakkuda, erinevaid transpordivõimalusi jne. Peale mõningat kaalumist võtsime tema vahendusel ühe bungalow tüüpi toa ja lasime end taksoga kohale toimetada, sest tädi väitel hinnas regulaarselt sõitva ühistaksoga väga suurt vahet ei ole, kuid ajaline võit on üle poole tunni. Kui näitasin tädile, et Lonely Planet näitab ühistakso hinnaks poole väiksemat summat, oli tal kohe vastus võtta, et hindu on oluliselt muudetud. Ning nii need naiivsed turistid taas petta said. Eelneva kogemuse 
kohaselt võtsime majutuse vaid üheks ööks, et siis omal käel edasi vaadata. Katsetamise mõttes otsustasime ventilaatoriga toa kasuks. Majutuskoht eriline pärl ei olnud, pigem äärmiselt tagasihoidlik toakene ning lähedal asuv rand ei olnudki sugugi nii lähedal, samuti olime üsna kaugel Ao Nangi
keskusest. Asjad tuppa ja sammusime keskusesse süüa otsima. Kuna kõhud olid tühjad, siis suurt aega otsimisele ei kulutanud ja astusime sisse peatänaval asuvasse söögikohta, mis end Rootsi söögikohana reklaamis. Kõiges muus osas oli üsna tavapärane tai söögikoht, kuid teenindajatest õhkus kummaliselt palju põhjamaist jäisust, mis oli natuke kummaline, kui võtta arvesse, et üldjuhul on Tai teeninduskultuur väga soe ja kliendisõbralik. Kui Phuketis tundus suurem osa seltskonnast olevat vene ja soome rahvusest, siis Krabi on vaieldamatult Rootslaste sihtkoht.Ao Nangi ranna lõpust leidsime raja, mis viis mäest üles metsaga kaetud kaljurahnule. Uudishimu ei lasknud rada mööda ronimata jätta. Peale mõningat ülesmäge rühkimist äratas tähelepanu pidev sahin kusagil lähedal. Ei võtnud palju aega, kui avastasime, et raja kõrval puude otsas pesitsesid oma asjatoimetusi ajavad pärdikud. Kui teisele poole mäge jõudsime, oli
väljas praktiliselt pime, kuid avanev vaade oli ilus – paarikümne meetri pikkust liivaranda ümbritsesid kolmest küljest kõrged kaljud, mille jalamil tundus olevat väike, luksuslik ja privaatne kuurort, kuhu pääseb vaid mööda meie poolt läbitud jalgrada või laevaga mere kaudu.Peale matkamist tutvusime rannalähedaste majutuspakkumistega ja tuleb tõdeda, et neid leidus rohkelt. Otsustasime rannast paarisaja meetri kaugusel asuva hosteli kasuks, kus broneerisime toa kaheks järgnevaks ööks.
