Täna liikusime Thammaratist edasi. Sihtkohaks olime valinud Sichoni, mida Lonely Planet kiitis kui turistide poolt avastamata rannapiirkonda, mille teeb atraktiivseks säilinud kaluriküla ja kookospalmiistandused. Bussijaamas juhatati meile kohe kätte õige buss, mis meid sihtkohta viis. Sichonist randa sõitmiseks kasutasime mootorratta taksosid, mis iga bussi vastas olles on koheselt valmis sind sihtkohta sõidutama. Toa olime telefoni teel broneerinud ühes resortis juba eelmisel õhtul. 
Koht tundus imeline - valge liivarand, bungalowd palmide all, välirestoran ja peaaegu olematu hulk inimesi. Kuna jõudsime nii vara, siis pidime tunnikese tuba ootama. Bungalow, mille oma kasutusse saime, oli üsna väsinud, samas voodipesu jms oli puhas, mis oli olulisim.Teist korda reisi jooksul oli plaanis päevitamine, kuid sellise kuumuse juures ei olnud kannatust kauemaks kui pooleks tunniks. V
ees oli palju parem olla. Lõunast täitus rannajoon kohalikega, vanemad istusid rannas ja meri mustas lastes. Samas turiste võis kokku lugeda maksimaalselt kümmekond.Õhtupooliku veetsime mööda rannajoont jalutades. Priit püüdis tõestada mulle, et suudab kookospalmi otsa ronida (palmidele on kohalikud sisse tagunud astmed), kuid peale pooleteise meetri kõrgusele ronimist tuli ta kibekiirelt alla, olles sattunud puutüvel elavate sipelgate rünnaku ohvriks.
