Tänane päev algas varakult, et jõuda enne mõõna algust kajakkidega merele ning saada ligi kohtadele kuhu mõõna ajal ligi ei saa. Peamine matkamarsruut kulges mööda merel asuvat mangruuvisalu, väikeste koobaste ja salude vahel, läbisime ühe pikema kanjoni ja laguuni. Nähtut ja kogetud on taas keeruline seletada, seda peab ise nägema ja kogema.Pealelõunasse mõtlesime elevandifarmi külastuse ja sõidu elevantidega.
Kuigi olime seda eelmisel korral teinud, siis sai see siiski taas ette võetud. Ütleme nii, et tegelased tegid korralikku haltuurat, lubatud tunniajase liikumise imetlusväärses looduses asemel saime veerandtunnise sõidu farmi kõrval aasal. Ei viitsinud jama korraldama hakata, mis see ikka aitaks ja taas kord tuleb tõdeda, et tegelikult ei tundnud ma end väga mugavalt sedasi looma seljas „lõbusõitu“ tehes, loomast oli lihtsalt kahju.
Kohalike asjaajamise kohta õppisin ma täna, et kui kohalik ütleb sulle, et mingi asja juhtumiseni läheb 5 või 10 minutit, siis ei tähenda see seda, et sa need 5 või 10 minutit võid vastavalt oma soovidele veeta. Kui peale lubadust, et läheb veel 5 minutit, valad sa omale tassi kohvi, et need 5 minutit seda nautida, siis vaevalt oled tassi täis saanud, kui kohalik seisab su ees etteheitva pilguga, et sa polegi veel valmis peale hakkama.Jalad andsid väga tugevalt märku eilsest mäkke ronimisest, iga trepist astumine valmistas valu. Lootuses lihasevalule leevendust saada võtsime 2 tunnise seansi Tai massaaži. Ma sain endale see kord eriti karmi käega massööri, olles nii mõnigi kord valmis kriiskama hakkama, eriti kui ta mu haigeid sääremarju töötles. Kuid hoidsin end tagasi lootuses, et massöör teab mida teeb ja et see leevendab jalgade lihasvalu.
